[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

aeg <22:aja, .aega, .aega ja ajasse; .aegu ja .aegasid, .aegadesse ja ajusse> ▪. Mõni aeg, kuu aega tagasi v mõne aja, kuu aja eest. Iga natukese aja tagant. Kohtusime üle hulga, mitme v pika aja. Elas kaua v pikka aega võõrsil. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikaks v pikemaks ajaks. Jäi mõneks ajaks koju (ajutiselt). Jäi tunniks, nädalaks, kuuks ajaks. Eluks ajaks vigane. See kestis aasta aega (aasta otsa), {päev aega}→ päev otsa, kogu v terve päeva. Ammust aega v ammusest ajast tuttavad. Kogu aeg pidevalt, ühtelugu. Lähemal ajal varsti. Vrd endisel ajal, praegusel v nüüdsel ajal ja endis+aeg, praegus+aeg = nüüdis+aeg. Aja jooksul v aja+pikku vähehaaval, pikapeale. Igal ajal alati. Samal ajal kui, sel ajal kui laps magas, tegin tööd. Iga asi omal ajal. Oma aja äraelanud ideed (iganenud). On ajast maha jäänud. Käib ajaga kaasas. Muistsel, vanal, iidsel, hallil ajal muiste, vanasti. Eesti, Rootsi, Vene aeg. Karm, segane aeg v karmid, segased ajad. Neil rasketel aegadel v neil raskeil ajul. Päevane, öine aeg = päeva+aeg, öö+aeg. Suvine, talvine aeg = suve+aeg, talve+aeg. Sirelite õitsemise aeg v õitse(mis)+aeg. Pühade, lõuna, sõja ajal. Päise päeva ajal. Lõi aega surnuks saatis aega kasutult mööda. Aeg sai, on täis v läbi. Tegi seda tööd omast ajast. Tuli ajaga lahedasti välja. Jooksis 100 m ajaga alla 12 sekundi. On (viimane) aeg (minna, lahkuda, alustada). Abi jõudis õigel ajal v õigeks ajaks pärale. Rongi saabumise ja väljumise aeg = saabumis+aeg ja väljumis+aeg. Kell 8.15 Greenwichi aja järgi. Lahkus kella kümne ajal v aegu. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Treener võttis aja maha (peatas võistluse), treener võttis aega (mõõtis stopperiga). Võttis aega, mis võttis (kui tahes kaua). Tegi lugedes, lugemisega aega v aja parajaks (viitis aega). Läks aega teenima (kohustusliku sõjaväe tegevteenistusse). Esi+aeg = muinas+aeg, ürg+aeg; kivi+aeg, pronksi+aeg ja raua+aeg; vana+aeg, kesk+aeg, uus+aeg ja uusim aeg. Antiik+aeg, feodaal+aeg, ordu+aeg, tsaari+aeg. Jää+aeg geol. Teoorjuse aeg = teoorjus+aeg, orja+aeg, paganus+aeg. Kriisi+aeg, ärkamis+aeg, stagna+aeg argi = stagnatsiooni+aeg = seisaku+aeg. Marja+aeg, seene+aeg, õie+aeg. Jooksu+aeg = inna+aeg, pesitsus+aeg zool, korje+aeg aiand (mesilastel). Karistus+aeg, sund+aeg vmo kohustuslik sõjaväeteenistus. Kooli+aeg, õppe+aeg, õpi+aeg, töö+aeg, puhke+aeg. Lennu+aeg lennu kestus. Garantii+aeg = tagatis+aeg. Pool+aeg, kolmandik+aeg, lisa+aeg ka sport. Sünni+aeg, surma+aeg. Aeg+ilmutus fot. Aja+kadu = aja+kaotus, aja+kulu, aja+varu, aja+ühik, aja+märk, aja+nõuded, aja+luule, aja+ühtsus kirj

kogu käändumatu ases. Kaotas kogu varanduse (kõik, mis oli). Kogu maailm, linn. Olin kogu suve linnas. Tirib kogu jõust. Mul oli kogu aeg palju tegemist, vrd kolmeetapilise võistluse kogu+aeg. argi: ongi kogu lugu, kogu moos ongi kõik (läbi). Kogu+aastane, kogu+päevane. Kogu+arv üldarv, kogu+hind, kogu+maht, kogu+pikkus, kogu+sissetulek, kogu+summa, kogu+tulemus, kogu+mulje, kogu+pilt. maj: kogu+kasum, kogu+käive, kogu+maksumus, kogu+tulu, kogu+väärtus; sisemajanduse {koguprodukt}→ kogu+toodang. Kogu+takistus el, kogu+tiraaž trük, kogu+võimsus tehn. Vt ka terve 1.

koos. Istuti hulgakesi koos. Lagunenud tool ei seisa v ei püsi enam koos. Elu ei seisa ainult söömisest koos. Hein on koos (tehtud). Kaklejad olid käsitsi, rinnutsi, karvupidi koos. Sõbrad olid kogu aeg ninapidi koos. Elati pead-jalad koos. Lusikas on moosiga koos. Sa oled õnnega koos sul on vedanud, sul oli õnne. Elab koos emaga. Torm rebis puu koos juurtega välja. Koos hoidma, käima. Koos+mõju, koos+olija, koos+käimine, koos+õpe ped

sel'g <21:selja, .sel'ga> ▪. Kleit on seljas, paneb kleidi selga, võtab kleidi seljast. Istub hobuse, jalgratta selga. Elab, sõidab, ratsutab teiste seljas, laseb teiste seljas liugu ülek elab teiste kulul. Kogu aeg sõit seljas (palju tegemist). Ei jookse mööda selga maha ülek ei ole ülearune. Õnn pööras meestele selja ülek (jättis maha). Jüri pani Jaagu selja peale, tegi Jaagu selja prügiseks ülek (pani selili, seljatas). Raamatu, vesti selg. Keele+selg, käe+selg, nina+selg, noa+selg. Järve+selg kaugem järvepind, mere+selg avameri. Talve selg talihari. Kumer, nõgus selg, vrd med: kumer+selg, nõgus+selg. Küür+selg. Selja+keelik zool, selja+lihased, selja+nahk, selja+uim -uime, selja+valu. Selja+kott -koti, selja+number (võistlejal), selja+lõhik (pintsakul), selja+õmblus. Selja+küürutamine, selja+küürutus, selja+pööramine. Selga+istumine, selga+panek, selga+proovimine, selga+tõmbamine. Seljas kantav v seljas+kantav prits = selg+prits aiand. Selga pidi = selga+pidi

tuhat <8:tuhande, tuhandet jaliitarvu osana tuhat> ▪. Sada tuhat v 100 000, parem kui 100 tuhat. Tuhat kakssada v 1200, parem kui 1,2 tuhat. Seadmed maksid kümneid tuhandeid. Kogu aeg on tuhat v tuhat üks tegemist ülek (väga palju). Käis tuhande järve maal ülek (Soomes). (Oh sa) tuhat ja tuline, mis nüüd juhtus! Ole (sa) tuhandest tänatud! Mitu, mõni tuhat. Aasta+tuhat. Must+tuhat. Tuhande+aastane, tuhande+häälne

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur